Soomlased
Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel., Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit.
Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad.
Vadja keel on põhjaeesti keelele tunduvalt lähem kui soomele.
16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.
Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates – Soome teadelastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kuju nemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugurahvaste päeva, alul samaaegselt meie hõimupäevadega, praegu septembrikuus.
|
