Ungarlased
Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar.
Ungari Vabariik asub Kesk- Euroopas, naaberriikideks Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia, Ukraina, Austria.
Ungarlased on suurima rahvaarvuga soome-ugri rahvas - 14,5 miljonit inimest. Pealinn Budapest. Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Ungari kogemus näitab, et soodsais oludes võib soome-ugri keelt kõnelev rahvas kasvada mitmemiljoniliseks.
Ungarlased moodustades Ungari kuningriigi (1000) sulandasid oma rahvuse hulka Doonau madalikul elanud mitmeid germaani ja slaavi hõime.
Ajalooliselt oli madjarite hõim küllalt sõjakas, nende rüüsteretked Kesk-ja Lääne- Euroopasse lõppesid 11. sajandi algul, kui ungari esimene kuningas István I (1001. aastal) katoliku usku astus. Elanike peamiseks tegevusalaks sai põllundus.
Ungari keele lähimad sugulaskeeled uurali keelte ugri grupis on handi ja mansi keel. Keelesuguluse tõttu on ungarlaste peamine huviobjekt Handi-Mansimaa.
|