Vepslased

Vepslaste enesenimetus on vepslaine, vepsalne aga ka lüdikel. Nimetust lüüdikol kasutatakse ka karjala keele lüüdi murde tähistmiseks. Nimetus arvatakse olevat tulnud vene sõnast ljudi - inimesed. Venelased kutsuvad veplasi tšudideks. Nimetus tšud arvatake olevat pärit saami keelest, kus sõna c'udde tähendas võõrast ja vaenulikku rahvast.

Vepslased elavad alal, mis piirneb Karjala Vabariigi, Vologda ja Leningradi oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Tavaliselt kannab külastu (vepsa keeles külä) vepsa päritolu nime, sellesse kuuluva väiksema küla (vepsa keeles deroun) nimi on sageli vene päritolu. Tihti on vepsa küladel kolm nime: vepsa nimi, vene nimi kohalikus kõnepruugis ja ametlik vene nimi.

1940ndatel oli veplaste rahvaarv 30 - 40 000 inimest, aastaks 1989 oli neist järgi jäänud 12 501.  2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste rahvaarvuks 8 inimest. Tänapäeval on  paljud vepsa külad venestunud või tühjaks jäänud.

Vepsa keel kuulub läänemeresoome keelte põhjarühma koos soome, karjala ja isuri (ingeri) keelega. Vepsa keelt on kutsutud läänemeresoome keelte sanskritiks, kuna keeles on säilinud palju vana ja arhailist - puudub astmevaheldus mistõttu keel on väga reeglipärane.

Karjala Vabariigis on vepslased tunnustatud kui üks kolmest Karjala põhirahvusest. 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts, Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt; töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele.