est | eng | rus
Ungarlased / Soomlased / Eestlased / Ersad ja mokšad / Marid / Udmurdid / Komid / Karjalased / Neenetsid / Saamid / Handid / Mansid / Vepslased / Sölkupid / Nganassaanid / Isurid / Liivlased / Vadjalased /
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest (12.05.2005 21:50)
AVALIK KIRI: Avaldus Soome tudengitelt (10.03.2005 15:09)
Eesti Päevalehe 02.03.2005 juhtkiri (04.03.2005 15:41)
Virumaa Teataja 02.03.05 Eestis on kogutud tuhandeid allkirju tundmatu (04.03.2005 15:34)
EPL 03.03.05 Maride toetuseks koguneb päevas tuhatkond allkirja (04.03.2005 15:33)
Esimese päevaga koguti seitsesada allkirja maride toetuseks (23.02.2005 19:28)
Poliitikud üle maailma mõistavad hukka mari rahva ahistamise (22.02.2005 19:25)
Anna allkiri Marimaa kaitseks (22.02.2005 11:12)
Riigikogus asutati soome-ugri toetusrühm (18.02.2005 18:57)

Ersad ja mokšad

 

Ersasid ja mokšasid on nende kultuuride läheduse tõttu nimetatud ka siiami kaksikuteks, ühisnimetajaks mordvalalane. Ersalased ja mokšad ise pole tänapäevani seda nime kasutusele võtnud vaid ütlevad - "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas". Mokšalaste enesenimetust on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega.

Administratiivselt elavad ersad Mordva Vabariigi idaosas, Samara, Orenburgi, Nižni-Novgorodi ja Uljanosvki oblastis; samuti Baškortostanis, Tatarstanis ja Tšuvaššias; mokšad aga Mordva Vabariigi lõuna- ja lääneosas ning Pensa ja Saratovi oblastis. Pealinn Saransk või ersa-mokša keeles Saran oš, Saranskoi.

2002. aasta rahvaloendusel fikseeriti ersasid ja mokšasid ühisnimetaja mordvalased all kokku 845 000, kellest 73% räägib emakeelt. Ersad moodustavad sellest grupist suurema osa.

Ersa ja mokša keeled kuuluvad koos mari keelega uurali keelte volga gruppi. Ersa ja mokša keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Mokšalaste keeles ja ka välimuses on tuntavam iraani mõju, seevastu ersalaste keel ja ka välimus on lähedasem Läänemere rahvastele.

Ersade kultuuri taasärkamine toimus 90ndate alguses, kui taastati suured rahvapalvused, mida nimetatakse Rasken Osks, kus ozks tähendab ‘palumine’. Palvustel näidatakse rahvale vanu kombeid, tuletatakse meelde kuulsaid ersa rahva inimesi, lauldakse ja tantsitakse. Selle kaudu näidataks nii enestele kui teistele, et erzjanj kelj 'ersa keel' ja erzjanj melj ‘ersa meel’ on ikkagi veel olemas.

Rahvusvahelise tuntuse on ersa rahvale toonud rahvamuusikaansambel Toorama, kes on välja andnud mitu cd-d, olemas on võrgulehekülg www.torama.ru. Ersade ja mokšade rahvamuusikas on palju ühiseid jooni setu lauluga.

Lisaks ansamblile Toorama on ersa rahva tuntuks teinud puuskulptuure ja pronkskujusid verminud ersa skulptor Stepan Erzia (Stepan Nefjodov, 1876- 1959), kes elas aastatel 1926–1950 Argentinas. Puuskulptuuri-traditsioon õitseb Ersamaal tänapäevani, vendade Rjabovite eestvõttel on tööd alustanud puutöökool. Oma oskusi on ersa puutöömeistrid jagamas käinud ka Eestis.

 
Tagasiside