Marid
Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tšeremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Maridel on kolm eri murdeid kõlelevat rahvusrühma: mäe-, niidu- ja idamarid.
2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel saadi maride rahvaarvuks 604 000 inimest. Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast.
Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli Vabariik, pealinn Joshkar Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškiirimaal, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis.
Huvitavaid aspekte maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured ülerahvuselised palvused Tšumbõlati mäel.
Maride kultuur on mõjutusi saanud kokkupuudetest türgi-tatari rahvastega, parimaks näiteks siin on Marimaa nimi Mari El, kus sõna "El" on türgi-tatari sõna ja tähendab rahvast või riiki.
|
