Neenetsid

Enesenimetus on n'enyt's', tähendades neenetsi keeles ‘pärisinimene’, paikkondlikult hasaba. Neenetsite nimetus vene keeles on jurakisamojeed, kus jurak võib tuleneda komi nimest neenetsi kohta, jaran. Neenetsi-nimetus võeti N. Liidus ametlikult kasutusele 1920-ndail aastail. Neenetsid jagunevad tundra- ja metsaneenetsiteks, kes kõnelevad eri keeli. Kui tundraneenetsid on Venemaa üks arvukamaid põhjarahvaid, siis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas elalavaid metsaneenetseid on ainult pooleteist tuhande ringis

Neenetsid elavad Kirde- Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest Valges meres Jenissei suudmeni (u. 1 miljon km²). Administratiivselt kuuluvad need alad Neenetsi rahvusringkonna (pealinn Narjan-Mar), Jamali Neenetsi (pealinn Salehard) ja Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomse ringkonna (pealinn Dudinka) koosseisu,.

2002. aasta rahvaloendusel loendati neenetseid 41 000.

Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma koos sölkupi, eenetsi ja nganassaani keelega.

Neenetsite elukäiku on mõjutanud naftaleiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda.

Neenetsi keeles ilmunud aabits (1895) oli üks esimesi samojeedi raamatuid. Neenetsitel oli oma ladina tähestikul põhinev tähestik, mis viidi kirillitsapõhiseks 1938. aastal.

Neenetsite peamiseks tegevusalaks on olnud kalastamine, küttimine ja põhjapõtrade ning karusloomade kasvatamine.