Komid

Enesenimetused on komi voitõr, ‘komi rahvas’, komi-mort ‘komi inimene’, komijoz ‘komid’, iz´vatas ‘ižmakomid’. 11.-15. sajandini nimetasid naabrid komisid permideks. 17. sajandiks juurdus vene keelde etnonüüm sürjan (sirjane, zyrjane).

Sürjakomid e. sürjalased elavad Komi Vabariigis (415 900 km²), pealinn Sõktõvkar. Samuti elavad komid Koola poolsaarel, Neenetsi AR-is Arhangelski oblastis, mitmel pool Siberis. Permikomid elavad Permi Komi autonoomses ringkonnas, mille pealinn on Kudõmkar.

Komi keel kuulub uurali keelte permi gruppi, kuhu kuulub ka udmurdi keel. Komi rahval oli olemas alates 15. sajandist oma tähestik, mida kasutati umbes 1700. aastani.

Komimaa linnad on täiesti veneilmelised: pealinna Sõktõvkari elanikest on vaid 1/3 komid, kaevanduskeskuses Vorkutas on komisid ca 1%, naftalinnas Uhtas alla 1%. Maal on komid küll enamuses, kuid küla majanduslik tähtsus väheneb üha ja külade tühjenemine jätkub. Massilise sisserände põhjuseks on Komimaa põhjaalade tööstuslik hõlvamine (Vorkuta söekaevandused, naftaleiukohad, maagaas, ulatuslikud metsaraied).

Komide põhilised tegevusalad on olnud küttimine, põllumajandus ja põhjapõdrakasvatus.