Handid

Hantide enesenimetus on hantõ, ka kantõk; vene nimetus ostjak võib olla mugandus handi keelest as-jah - ’Obi rahvas’.

2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest, kellest handi keelt räägib 48%. Handid elavad peamiselt Handi-Mansi ja Jamali Neenestis autonoomses ringkonnas.

Handi-Mansi Autonoomne Ringkond kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn Hantõ-Mansiisk.

Handi keel kuulub soome- ugri keelte ugri rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari keel. Handi keeles eristatakse põhja-, ida- ja lõunamuret.

Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside juures. Püha looma - karu -tapmist pidi lepitama peiede pidamisega. Arvati, et peale karupeiede pidamist tuleb looma kondid viia hiide - sellest saab alguse uus karu.

1930ndatel keelati nii karupeide pidamise traditsioon kui ka hantide religioon - šamanism. Šamanism liidab esivanemate ja tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega. Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm- Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus.