Nganassaanid

Enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan, ent see pole üleüldine. Avami rühm eelistab enesenimetust njaa ja Vadejevi rühm enesenimetust asa. Ühtse rahva enesetunnetust pole nganassaanidel välja kujunenud. Nende varasem ja laiemalt tuntud, kuid tänapäeval vananenud nimetus tavgisamojeedid ehk tavgid on levinud teistesse keeltesse vene keele vahendusel.

Nganassaanid elavad Taimõri poolsaarel Põhja-Jäämere ääres, kuuludes administratiivselt Krasnojarski krai Taimõri Autonoomsesse Ringkonda.

Rahvaarv kõigub 600-900 inimese vahel. 1989 aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel fikseeriti 1 278 nganassaani, kellest emakeelt rääkis 83,2%. 2002. aasta rahvaloenduse järgi elas Venemaal 900 nganassaani.

Nganassaanid ei kasutanud 1930ndate aastateni jahil püsse ja nad ei rääkinud vene keelt, mis näitab, et neil õnnestus väga kaua säilitada oma traditsioonilised eluviisid ja ka šamanismi.