Saamid

Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on u 2000 km pikk ja selle koguulatus ligi 400 000 km². Minevikus on saamide asuala ulatunud tunduvalt kaugemale lõunas, kuid teiste rahvaste survel on nad pidanud põhja poole nihkuma. Koola saamid näiteks elasid veel 1917 üle terve Koola poolsaare (u. 100 000 km²). 1926.a. paiknesid nad põhiliselt veel 4 vallas. 1989. aastaks oli valdav osa saame sunniviisiliselt koondatud Lovozero rajooni (37% Murmanski oblastist).

Saamlastel on kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), Inari ja koltasaami (Soome), Kildinisaami (Venemaa).

Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Koolasaami kirjakeel on esialgu taastatud siiski kirillitsa baasil (1982). Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst.

Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi, aastast 1993 kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples) loomises ning tegutseb rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani.